Lehekülje Mõõtkava lähteteksti vaatamine

'''Mõõtkava''' ehk ka '''mastaap''' ([[saksa keel]]es ''Maßstab'', ''Maß'' 'suurus' ja ''Stab'' 'vars') on suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud või suurendatud võrreldes tõeliste suurustega.

Mõõtkava all mõistetakse [[plaan]]il või [[Kaart (kartograafia)|kaardil]] oleva joonepikkuse (D) suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni (S) pikkusesse.

=Mõõtkava esitused=

Mõõtkava väljendatakse [[arvmõõtkava]]na, [[võrdlusmõõtkava|selgitava mõõtkavana]] ning graafiliselt [[joonmõõtkava|joon-]] ja põikmõõtkavana.

Arvmõõtkava on mõõtkava numbriline väljendus: murd, mille lugejas on 1. Murru nimetajas olev arv N saadakse valemist
::<math>\frac DS = \frac1N.</math>
Murrujoone asemel kasutatakse tavaliselt koolonit. Näiteks arvmõõtkava 1:500 tähendab, et ühele pikkusühikule plaanil vastab 500&nbsp;ühikut tegelikkuses ehk 1&nbsp;cm plaanil vastab 500 cm tegelikkuses. Tihti lisatakse arvmõõtkavale täht M, näiteks M 1:500.

Selgitav mõõtkava ehk võrdlusmõõtkava tähendab mõõtkava esitamist mõõtühikutega, nt. 1&nbsp;cm – 5&nbsp;m .

=Suur ja väike mõõtkava=

Öeldakse, et üks mõõtkava on suurem kui teine, kui esimene arvmõõtkava on suurem. Murru nimetaja suurendamisel murru väärtus väheneb, seega nt. mõõtkava 1:500 on suurem kui mõõtkava 1:5000. Teisisõnu, suurem on see mõõtkava, kus pikkusi on vähem vähendatud.

Kust jookseb piir suure ja väikese mõõtkava vahel, ei ole täpselt paika pandud.

=Mõõtkava täpsus=

Joonepikkust maastikul, mis vastab 0,1 millimeetrile antud kaardi mõõtkavas, nimetatakse selle mõõtkava täpsuseks. Näiteks 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m; 1:10&nbsp;000 mõõtkava täpsuseks on 1,0&nbsp;m.

Mõõtkava täpsusest järeldub, missuguseid maastikuobjekte saab plaanile kanda [[mõõtkavaline leppemärk|mõõtkavaliste leppemärkidega]]. Samuti ei ole plaanilt joonepikkusi võimalik määrata täpsemini ega kanda plaanile täpsemini, kui seda võimaldab mõõtkava täpsus.

[[Kategooria:Kartograafia]]