Lehekülje Kuld lähteteksti vaatamine

{{See artikkel| räägib keemilisest elemendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kuld (täpsustus)]]}}

{{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2020}}{{keeletoimeta}}

{{KeemElem|79|Kuld|Au|196,967|keMetall|2|8|18|32|18|1|}}
[[Pilt:Gold-crystals.jpg|pisi|Sünteetilised kulla[[kristall]]id]]
'''Kuld''' on [[Tihedus|tihe]], [[Plastsus|plastne]], läikiv ja pehme [[väärismetall]]; see on nii [[keemiline element]] kui ka [[lihtaine]], mis esineb looduses [[mineraal]]ina. Kulla [[Keemiline element|keemilise elemendi]] sümbol on Au ja [[aatomnumber]] 79.

Kulla [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus ''aurum'' on [[sabiini keel|sabiinikeelset]] päritolu: ''aurum'' tähendab [[Koit|koidusära]]<ref name="Brathwaite" />. Eesti sõna "kuld" pärineb [[Germaani keeled|germaani keeltest]], selle algupäraks on [[Germaani algkeel|alggermaani]] *''gulþą'' ja [[Indoeuroopa algkeel|algindoeuroopa]] *''ghel'' ('kollane/roheline').<ref name="Qyv7I" /><ref name="RTtjN" />

Levimuselt on kuld haruldane [[metall]]. Ajalooliselt on välja kujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: [[raha]] ja ehete valmistamise [[materjal]]. Alates [[Ürgaeg|ürgajast]] on kuld olnud ehtemetall ning kuna seda leidub [[loodus]]es harva, siis [[sümbol]]iseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha [[Funktsioon (filosoofia)|funktsiooni]]. Ajalooliselt oli [[Lüüdia]] kuningas [[Kroisos]] [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] esimene valitseja, kes hakkas [[Vermimine|vermima]] kuldmünte<ref name="Friedberg" />. Need mündid olid suure kullasisaldusega (98%).

[[Kullastandard]] on olnud [[monetaarpoliitika]] aluseks läbi ajaloo. Viimasena loobusid kullastandardist [[1932]]. aastal pärast [[Suur depressioon|suurt depressiooni]] [[Ameerika Ühendriigid]]. Enamik [[Euroopa]] riike heitis kullastandardi kõrvale pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada.<ref name="fsXkF" /><ref name="s69Qr" />

Puhas kuld ei [[Oksüdatsioon|oksüdeeru]] [[hapnik]]us ega [[vesi|vees]], tänu sellele säilib kulla kollane [[värv]]us ja läige. Keemiliselt on kuld [[Keemiliste elementide perioodilisussüsteem|11. (ehk IB-) rühma 6. perioodi]] [[D-plokk|d-ploki]] element. [[Normaaltingimused|Normaaltingimustes]] on kuld üks [[Inertsus (keemia)|inertsemaid]] elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kullasoontes või [[Jõesete|jõesettes]]. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks [[telluur]]iga.

Kuld peab vastu enamikule [[hape]]tele, kuid [[Kuningvesi|kuningvees]] ja [[leelismetall]]ide [[tsüaniid]]isoolade [[lahus]]tes ta siiski lahustub. [[Elavhõbe]]daga moodustab kuld [[amalgaam]]i. Kulla olemasolu sulamites on võimalik testida [[Lämmastikhape|lämmastikhappega]], sest erinevalt [[hõbe]]dast ja mitteväärismetallidest on kuld lämmastikhappes lahustumatu.

2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda, millest üle 90% on kaevandatud pärast [[California]] [[kullapalavik]]ku<ref name="abfAv" /><ref name="zvGEl" />. Kogu see kuld mahuks 20,6 m küljepikkusega [[Kuup|kuubi]] sisse. Maailmatoodangust kulub 43% ehete tegemiseks, 37% [[investeering]]uteks, 10% erasektori ostudeks ja 10% tööstuses.<ref name="Ijj0s" />

Väidetavalt peitub enamus [[Maa (planeet)|Maa]] kullast tema [[Maa tuum|tuumas]], kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna planeedi nooruses. Praktiliselt kogu inimkonna avastatud kuld on arvatavalt sadenenud [[meteoriit]]idega, milles sisaldus seda elementi, umbes nelja [[miljard]]i aasta eest.<ref name="3g5TP" /><ref name="0hodm" /><ref name="4HlDH" /> Maailma suurima kullamaardla [[Witwatersrand]]is moodustas arvatavasti asteroid, mis tekitas [[Vredefort]]i kraatri.<ref name="qnMz9" /><ref name="bkLnf" /><ref name="wPros" /><ref name="EpGVh" />

== Omadused ==
=== Keemilised omadused ===

Kulla sära ei tuhmu ning tänu [[korrosioon]]ikindlusele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja [[alkeemik]]ud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal [[valuuta]] ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks [[elektroonika]]s).
	
Keemiliselt on kuld [[passiivne]] metall. [[Hapnik]]u, [[vesinik]]u, [[lämmastik]]u, [[fosfor]]i, [[süsinik]]u ja [[antimon]]iga kuld otseselt ei reageeri ning vastavaid ühendeid saadakse kaudselt. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna.

==== Reageerimine mittemetallidega ====

Lihtainetest reageerib kuld [[halogeenid]]ega. [[Toatemperatuur]]il kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140&nbsp;°C reageerib kuld [[kloor]]iga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks:

2Au + 3Cl<sub>2</sub> → 2AuCl<sub>3</sub>

AuCl<sub>3</sub> → AuCl + Cl<sub>2</sub>

Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda [[Disproportsioneerumine|disproportsioneerumisega]]:

3AuHal → AuHal<sub>3</sub> + 2Au

[[Broom]]iga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150&nbsp;°C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti.
Reageerimine tsüaniididega toimub [[hapnik]]u osavõtul, soodsamalt [[vesinikperoksiid]]i osalusel (saaduseks on [[naatriumditsüanoauraat]]):

4Au + 8NaCN + 2H<sub>2</sub>O<sub>2</sub> → 4NaOH + 4Na[Au(CN)<sub>2</sub>]

Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks [[Maak|maagist]].

==== Reageerimine hapetega ====

Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud [[Seleenhape|seleenhappega]]:

2Au + 6H<sub>2</sub>SeO<sub>4</sub> → Au2(SeO<sub>4</sub>)<sub>3</sub> + 3H<sub>2</sub>SeO<sub>3</sub> + 3H<sub>2</sub>O

Kulda suudab veel lahustada ka [[kuningvesi]] (HNO<sub>3</sub>/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad [[nitrosüülkloriid]] ja [[monokloor]]. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes [[kuldkloriid]]i:

3HCl + HNO<sub>3</sub> → NOCl + 2H<sub>2</sub>O + 2Cl

Au + 3Cl → AuCl<sub>3</sub>

Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad [[vesiniktetrakloroauriid]]i [[kristall]]id:

AuCl<sub>3</sub> + HCl → H[AuCl<sub>4</sub>]

=== Füüsikalised omadused ===
[[Pilt:Psychologyofcolor.png|350px|pisi|Kulla sulami värvuse sõltuvus koostisest toatemperatuuril]]
Kullast on kerge valmistada [[sulam]]eid teiste metallidega. Kõige sagedamini kasutatakse kulla sulameis [[hõbe]]dat ja [[vask]]e.

Ehkki enamik puhtaid metalle on hallid või hõbekasvalged, on kuld kollane. Värvuse määrab nõrgalt seotud [[elektron]]ide tihedus metallis; sellised elektronid võnguvad "plasmana", mida kirjeldatakse [[plasmon]]inimeliste [[kvaasiosake]]ste abil. Kristalli struktuuris liikuvad elektronid neelavad ja väljutavad footoneid. Enamikus metallidest jääb elektronide võnkesagedus [[ultraviolett|ultravioleti]] alasse, kuid kulla puhul on sagedus nähtavas spektrialas (peamiselt punases osas, 400–700&nbsp;nm) nõrga [[relativistlik kvantkeemia|relativistliku efekti]] tõttu, mis mõjutab kulla aatomi [[aatomiorbitaal|orbitaale]].<ref name="FRGZK" /><ref name="HY9EQ" /> Analoogne efekt annab metallilisele [[tseesium]]ile kuldse läike.

Roosat kulda saadakse vase ja hõbeda lisamisel, ehtekullana on levinud valged [[pallaadium]]i- või [[nikkel|nikli]]lisandiga sulamid. Haruldasemad on [[mangaan]]i, [[alumiinium]]i, [[raud|raua]], [[indium]]i jms sulamid tavatumates värvides, samuti teistsuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega.<ref name="coloredgold" />

Kuld on [[lõhn]]atu ja maitsetu tänu oma inertsusele, sest metallidele annavad maitse metalli [[ioon]]id. Kuld on kõige [[Elektronegatiivsus|elektronegatiivsem]] metall. Seepärast on ka ühend CsAu [[soolad|soola]]-tüüpi ühend, milles kuld on [[anioon]]ina [[auriid]].

Puhas kuld on väga pehme, [[Mohsi astmik|Mohsi skaalal]] kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on plastne ja kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5&nbsp;km traati või katta 10 m<sup>2</sup> pinna. Väga õhuke kullaplaat muutub läbipaistvaks, lastes läbi sinakasrohelist [[valgus]]t, kuna kuld peegeldab kollast, punast ja [[infrapunakiirgus]]t.<ref name="muWrw" /><ref name="pVXpn" />

Kullal on väga suur [[tihedus]]: 19,282 g/cm<sup>3</sup>. Võrdluseks: [[plii]], mis on tuntud kui väga raske metall, tihedus on 11,342 g/cm<sup>3</sup>, ning kõige raskemate elementide iriidiumi ja osmiumi tihedus on vastavalt 22,650 g/cm<sup>3</sup> ja 22,610 g/cm<sup>3</sup>.<ref name="1725G" />

Ainuke teadaolev stabiilne kulla [[isotoop]] on <sup>197</sup>Au, mis on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop. Sünteesitud on veel 36 [[Radioaktiivsus|radioaktiivset]] isotoopi. Nendest kõige [[Stabiilsus|stabiilsema]], <sup>195</sup>Au, [[poolestusaeg]] on 186,1 päeva ja kõige ebastabiilsem on <sup>171</sup>Au poolestusajaga 30 µs.<ref name="wYAnY" /><ref name="4rCSi" />

Kulla [[sulamistemperatuur]] on 1064&nbsp;°C, [[aurustumistemperatuur]] 2856&nbsp;°C.

Kuld on [[Isotroopne materjal|isotroopne]] [[Kuubiline süngoonia|kuubilise süngooniaga]] [[mineraal]]. [[Polarisatsioonimikroskoop|Polarisatsioonimikroskoobis]] on see [[maakmineraal]]ile tüüpiliselt läbipaistmatu. [[Lõhenevus]] ja [[magnetilisus]] puuduvad.

== Kasutusalad ==
=== Rahandus ===
[[Pilt:Lydian coin.jpg|pisi|[[Lüüdia]] kuldmünt<ref name="qB5MT" />]]
Kuld on [[valuuta]]metall, mille vanim kasutusala on [[juveeltooted|juveeltoodete]] valmistamine ja [[münt]]ide [[vermimine]]. Esimesed teadaolevad kuldmündid vermis [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] [[Lüüdia]] kuningas [[Kroisos]]<ref name="Friedberg" />. [[Homeros]]e-aegse Kreeka kuldtalendid kaalusid 8,42–8,75 grammi<ref name="6M47B" />. Pärast [[Rooma impeerium]]i langust tarvitati Euroopas pikka aega peamiselt hõbemünte, taas hakati kulda vermima 13.–14. sajandil<ref name="JCaSZ" />.

Kuldmündid panid aluse raha [[kullastandard]]ile, kus ka muud liiki raha (sh [[paberraha]]) väärtuse tagavad raha käibelelaskja kullavarud. Majanduse järsu kasvu tõttu on kullaturg vähenenud siiski vaid väikeseks osaks maailmaturust ning tänapäeval on kullatootmine maailmas vähenenud. Enamik [[Euroopa]] riike heitis kullastandardi kõrvale pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] 1914. aastal, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Viimasena loobusid täielikust kullastandardist [[1932]]. aastal pärast [[Suur depressioon|Suurt depressiooni]] [[Ameerika Ühendriigid]]. Kuni Teise maailmasõja lõpuni kasutati osalist kullastandardit, millele järgnes [[Bretton Woodsi süsteem]].<ref name="fsXkF" /><ref name="s69Qr" /> [[Šveits]] oli viimane riik, kes säilitas oma raha osalise kullatagatise (40%); sellest loobuti 1999. aastal, mil Šveits astus [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelisse Valuutafondi]].<ref name="IhxUG" />

===Ehted===
Igapäevaseks kasutamiseks on kuld liiga pehme, seetõttu kasutatakse ehete ja valuuta valmistamisel kulla sulameid. Kulla puhtust mõõdetakse [[karaat (puhtus)|karaatides]] (k). Puhas kuld on karaadiskaalal määratletud kui 24k<ref name="79q38" />. 1526. aastal kasutati [[Inglismaa]]l kuldmünte puhtusega 22k. 
Karaatide arvutuse valem:
: <math>X = 24\,\frac{M_g}{M_m}</math>
kus
: <math>\mathit{X}</math> – materjali karaati väärtus;
: <math>M_g</math> – puhta kulla mass aines;
: <math>M_m</math> – kogu kulda sisaldava aine mass.

Ehete valmistamiseks kasutatakse tüüpiliselt kulla-vasesulameid, mis annavad kullale punaka värvuse. Hõbedaga saadakse valge tooniga sulam, rauaga sinakas ja alumiiniumiga lillakas.

18-karaadilist kulda, mis sisaldab 25% vaske, on leitud antiiksetest [[Venemaa|Vene]] ehetest. Sellel sulamil on selgesti eristatav vasevärvus. Sama värvusega sulamit saab valmistada ka 14-karaadilisena.

=== Meditsiin ===
[[Keskaeg|Keskajal]] tarvitati kulda arstimisel, kuna usuti, et nii haruldane ja ilus aine peab olema ka tervislik. Ka mõned tänapäeva [[esoteerika|esoteerikud]] ja [[alternatiivmeditsiin]]i pooldajad omistavad kullale raviomadusi. Sellegipoolest pole kullal kui lihtainel [[ravim]]ina suurt väärtust, sest see on inertne kõikide [[Keemiline aine|ainete]] suhtes, mida [[Inimene|inimese]] kehas leidub. See-eest kasutatakse tänapäeval kulla [[Radioaktiivsus|radioaktiivseid]] [[isotoop]]e (näiteks vähi ravimiseks<ref name="uMgd6" />) ja kulla soolasid{{lisa viide}}. [[Plast]]ist ja [[klaas]]ist [[tööriist]]ade ilmutamiseks [[Skaneeriv elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] all kaetakse neid kulla sulamitega, tänu millele on võimalik kergemalt opereerida.

Plastilisuse ja inertsuse tõttu sobib kuld suurepäraselt kasutuseks hambaravis. Varaseimad teadaolevad juhtumid kulla kasutamisest hambaravis pärinevad juba aastast 700 eKr. Kulla hinna järsu tõusu tõttu [[1970. aastad|1970. aastatel]] hakati otsima kullale asendajat ning kulla kasutamine hambaravis vähenes. Ometi on hakatud hambaravis kulda taas rohkem kasutama, mis võib olla tingitud sellest, et kuld jätab [[plomm]]i panemisel tavaliselt parema tulemuse kui [[portselan]]ist plommid, või murest, et vähem inertsetest metallidest plommid võivad tervist kahjustada.<ref name="nyzDg" /><ref name="6IwJM" />

=== Tehnoloogia ===
[[Elektroonika]]s leidub kulda väga laialdaselt, peaaegu igas tänapäevases elektroonikaseadmes on mingi kogus kulda. Kuna enamasti on elektroonikaseadmetes väga väikesed elektrilised [[Pinge (elekter)|pinged]] ja [[Elektrivoolu tugevus|voolud]], siis on need kergesti häiritavad [[korrosioon]]i tekkest. Seepärast kasutatakse kulda seal, kus korrosioon on kerge tekkima, nagu näiteks ühenduskohtades, [[lüliti]]tes ja [[relee]]des. Kuigi kulda kasutatakse elektroonikas palju, ei ole kulla kogused suured, sest kulla kiht, millega soovitav element kaetakse, on imeõhuke. Keskmiselt on [[telefon]]is umbes 40 [[euro]]sendi väärtuses kulda ehk 8,71 mikrogrammi.<ref name="fO3ms" />

=== Muud kasutusalad ===
* Kullast saab teha [[metall-lõng]]a ja kasutada tikkimisel.
* Kuld[[joodis]]ega ühendatakse kuldehete eri osasid.
* [[Värv]]ide komponendina annab kuld intensiivset punase värvuse.
* [[Astronaut]]ide [[Kiiver|kiivrites]] ja [[ülikond]]ades, sõjalennukites ja [[Tehiskaaslane|satelliitides]] tarvitatakse kulda kaitseks [[infrapunakiirgus]]e ja [[Raadiolained|raadiolainete]] eest.
* Kuld on üks komponente kvaliteetsete [[CD (andmekandja)|CD-de]] peegelkihis.
* Et hoida [[lennuk]]ite [[Piloot|piloodi]]kabiinide aknad jääst puhtad, pannakse klaasi sisse väga õhuke kullakiht. Kui sellest elektrivool läbi lasta, kuld soojeneb ja sulatab aknalt jää.

== Kuld looduses ==
Keemiliste elementide levimuselt looduses on kuld 72. kohal. Kulda sisaldub [[maakoore]]s 0,0011 g/t, mida on umbes 100 korda rohkem kui [[Merevesi|merevees]] (0,00001 g/t{{lisa viide}}). Ehedalt on kullaosakeste suurus 0,1–1000 mikromeetrit, suuremate kullatükkide mass võib ulatuda aga isegi kümnetesse kilodesse. [[Kullaliiv]]ades on kulda keskmiselt 5–15 g/t.

Lisaks kullale kui lihtainele leidub looduses ka umbes 20 looduslikku kullaühendit, millest mitmed on kullasulamid. Neist tähtsamad on kulla ja hõbeda sulam Au-Ag ([[Vana-Kreeka]]s nimetati seda sulamit ''elektron'', Roomas ''electrum''), kulla ja pallaadiumi sulam Au-Pd ([[porpetsiit]]), kulla ja [[vismut]]i sulam Au-Bi ning kulla sulamid [[plaatina]] ja [[iriidium]]iga, kulla ja vase sulam Cu–Au ([[kuproauriid]]) ning kulla sulam telluuriga Au–Te ([[kalaveriit]]).

Maailma suurimad kullavarud asuvad [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]].

Eestist leiti kulda esimest korda [[Jõhvi vald|Jõhvi]] magnetilise anomaalia piirkonnast võetud puursüdamikust. Veel leidub seda [[Uljaste (Lüganuse)|Uljaste]] puuraugust võetud puursüdamikus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=2023-04-05 |pealkiri=Millal fosforiidikopp maasse lüüakse? |url=https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2023/04/05/millal-fosforiidikopp-maasse-luuakse |vaadatud=2023-04-08 |väljaanne=www.laanevirumaauudised.ee |keel=et}}</ref>

== Kulla tootmine ==
=== Kaevandamine ===
[[Pilt:Round Mountain gold mine, aerial.jpg|pisi|Lahtine kullakaevandus]]
Alates 1905. aastast on [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] olnud suurim kullatootja, kellele kuulub pool kogu maailma kullatoodangust. Aastal 2007 läks [[Hiina]] kullatoodangus Lõuna-Aafrika Vabariigist ette, tootes 276 tonni kulda<ref name="6WC0N" />. Suurimad kullatootjad on Hiina, [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]], [[Austraalia]], [[Ameerika Ühendriigid]], [[Peruu]], [[Venemaa]] ja [[Kanada]]. Ühed maailma sügavaimad [[kaevandus]]ed ([[Savunka]] ja [[TauTona]]) asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ja ulatuvad 3777 m sügavusele.

Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda, millest 65% kaevandati viimase 60 aasta jooksul. Viimase viie aasta jooksul toodeti keskmiselt 2500 tonni kulda aastas. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat<ref name="r7ty7" />.

Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5&nbsp;mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 1–5&nbsp;mg/kg (1–5 ppm), maa-alustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3&nbsp;mg/kg. Enamasti ei ole kullakaevandustes kuld palja silmaga nähtav. Silmale nähtavaks muutub kuld alles siis, kui seda on pinnases vähemalt 30 g/kg.

=== Ekstraktsioon ===

Üheks vanimaks kullatootmise kirjelduseks peetakse [[Vana-Kreeka]] [[geograafia|geograafi]] ja [[ajaloolane|ajaloolase]] [[Agatharchides]]e (u 200–120 eKr) tähelepanekuid [[Egiptus]]e kullakaevandustest. Agatharchidese järgi kuumutati suurte kivide ja kaljude lõhkumiseks neid lõkketules, jahutati siis kiiresti külma [[vesi|veega]] ning lõpuks purustati kirkade ja haamritega kuni pähklisuurusteks tükkideks, mida peenestati [[veski]]tes kulla saamiseks.

Tänapäeval pole see protsess palju muutunud, kuid maaki purustavad ja peenestavad masinad. Kui maak on peenestatud tolmuks, segatakse see [[Naatriumtsüaniid|naatrium]]- või [[kaaliumtsüaniid]]iga (NaCN või KCN), mis moodustab kullaga lahustuva [[kompleksühend]]i. Kompleksist kulla kättesaamiseks lisatakse lahusele [[tsink]]i, mis asendab kulla kompleksis ja kuld sadeneb. Kulla puhastamiseks pestakse seda kontsentreeritud [[Väävelhape|väävelhappega]].

== Mereveest ==
[[1919]]. aasta [[Versailles' rahu]]lepingu kohaselt pidi [[Saksamaa]] tasuma võitnud maadele [[kontributsioon]]i. [[1921]]. aastal määrati selleks 132 miljardit kuldmarka ehk 50 tonni kulda. Ammoniaagi sünteesi leiutaja, [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] [[laureaat]] [[Fritz Haber]] soovitas eraldada kulda mereveest, kus eeldatavalt pidi olema 8 miljardit tonni kulda. Suure saladuskatte all alustati uuringuid. Veeproovide võtmiseks maailma mere eri osadest sisustati spetsiaalne uurimislaev Meteor ja töötati välja analüüsimetoodika. Koguti üle 5000 veeproovi, mis saadeti kinnipitseeritud anumates [[Berliin]]i. 1926. aastal esines Haber ettekandega "Kuld merevees", milles tutvustas uurimistöö tulemusi. Selgus, et kullasisaldus on merevees tunduvalt väiksem oodatust: kuupmeetris vees oli 0,005–0,01&nbsp;mg kulda. Ainult [[Gröönimaa]] jääs oli kulda rohkem (0,05&nbsp;mg/m<sup>3</sup>). Eksperiment lõppes fiaskoga, sest nii väikest kulla kogust ei ole majanduslikult tasuv eraldada. Haber ise võrdles eksperimenti nõela otsimisega heinakuhjast. Nüüdisaegseil hinnanguil on kuupmeetris merevees kulda keskmiselt 0,004&nbsp;mg/m<sup>3</sup>. Kogu planeedi merevees on kulda ligikaudu 15 000 tonni<ref name="lgfFC" />.

===Kulla muundamine teistest elementidest===
XIV sajandil oli Inglise kuninga [[Edward III]] teenistuses alkeemik [[Ramon Llull]], kes lubas [[elavhõbe]]dast, tinast ja [[plii]]st valmistada 60 000 naelsterlingi eest kulda. Senini pole selge, kuidas kulda saadi, kuid vermima hakati kuldkatteid. Neid münte on paljudes muuseumides ja need on suureprotsendilisest kullast. Kulla päritolu on aga selgusetu, kuigi arvatakse, et kuld võis pärineda [[Kirik (pühakoda)|kirikute]] ja [[Klooster|kloostrite]] varakambreist või elanike [[maksud]]est.

Ühtegi elementi pole võimalik keemiliselt teiseks elemendiks muundada. Selleks tuleb [[tuumareaktsioon]]il muuta [[prooton]]ite arvu [[aatomituum|tuumas]]. 20. sajandi keskel alkeemikute unistus tegelikult täitus: õnnestus sünteesida kulla aatomeid tuumareaktoris [[elavhõbe]]dast. Selleks kiiritati elavhõbeda [[aatom]]i tuumi [[neutron]]itega. Kulla tootmiseks seda meetodit aga ei kasutata, kuna kulla tootmine maagist on tunduvalt odavam.

== Tarbimine ==

Aasta 2011 seisuga kasutatakse toodetud kullast 43% ehtetööstuses, 10% tehnoloogias (7% elektroonika, 2% muu), 37% investeeringuteks ja 10% ostab erasektor.<ref name="vS7ZJ" />

Suuremat osa ehete ja kunsti valmistamiseks kasutatud kullast saab taaskasutada. Elektroonikas kasutatavat kulda ei ole aga tänini majanduslikult kasulik taaskasutada, kuna elektroonikas kasutatavad kullakogused on väga väikesed. Tänu väikestele kadudele on enamus kaevandatud kullast siiani ringluses ja kulla tagavarad püsivad stabiilsena<ref name="4iBO1" />. Ühe hinnangu kohaselt on 85% kogu kaevandatud kullast siiani kättesaadaval, 15% on läinud kaduma või kasutatud mitte-taaskasutatavateks tööstuslikeks eesmärkideks (nt elektroonikas ja keemias).<ref name="yzsHF" />

[[India]] on maailma suurim kullatarbija. Indialased ostavad umbes 25% maailma kulla toodangust<ref name="g6dro" /> ehk umbes 800 tonni igal aastal, enamjaolt tehakse sellest ehteid. India kodudes oli 2011. aastal 18 000 tonni kulda, mis moodustab maailma varudest 11%, koguväärtusega 740 miljardit eurot<ref name="vEoex" />.

==Sümbolism==
Juba vanaajast on kulda seostatud päikesega. Sageli sümboliseerib kuld puhtust, kestvust, tarkust ja küpsust. [[Alkeemia]]s sümboliseeris kulla valmistamine madalamatest ainetest vaimset puhastumist ja igavest elu.

[[Aristoteles]] kasutas võrdlust kullaga, kõneldes tasakaalukusest, mida tänapäeval nimetatakse "kuldseks keskteeks". Antiigist on tuntud ka iluideaali väljendav matemaatiline vahekord [[kuldlõige]].

Kristluses on kulda seostatud nii ahnuse ja kurjuse kui ka ülima pühadusega. Esimese näide on [[2. Moosese raamat]]us kirjeldatud [[kuldvasikas]], mida kummardati kui [[ebajumal]]at. Samas käskis jumal [[Mooses]]el katta [[seaduselaegas]] puhta kullaga. Kristlikus [[ikonograafia]]s valmistatakse sageli [[Kristus]]e, [[neitsi Maarja]] ja [[pühak]]ute [[aupaiste]] kuldlehest.

Traditsiooniliselt on kuninglikku sära ja valitsejate tarkust sümboliseeriv kuld olnud kuninga[[kroon]]ide materjal.

Tänapäeval nimetatakse paljudel võistlustel esimest auhinda kuldmedaliks, ehkki see ei pruugi olla valmistatud kullast. Nii on [[olümpiamängud]]el 1904. aastast antavad [[kuldmedal]]id vaid kullatud hõbedast. Kuldne on ka mõni filmiauhind, näiteks [[Oscar]] ja [[Kuldgloobus]].

[[Abielusõrmus]]tes seostub see [[abielu]] kestvuse ja püsivusega, 50. pulma-aastapäeva nimetatakse [[kuldpulm]]aks.

1965. aastal nimetati kuld USA [[California]] osariigi tunnusmineraaliks, 1968. aastal kuulutas kulla tunnusmineraaliks ka [[Alaska]].

==Vaata ka==
* [[Lehtkuld]]
* [[Kuld (heraldika)]]
{{vikisõnastikus|kuld}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Brathwaite">Christie, A and Brathwaite, R. [http://scholar.googleusercontent.com/scholar?q=cache:f2hCjL2EyqUJ:scholar.google.com/+gulth&hl=en&as_sdt=0,5 Mineral Commodity Report], Institute of geological and Nuclear sciences Ltd&nbsp;– Retrieved 2012-06-07</ref>
<ref name="coloredgold">{{cite web|url=http://www.utilisegold.com/jewellery_technology/colours/colour_alloys/|title=Gold Jewellery Alloys > Utilise Gold. Scientific, industrial and medical applications, products, suppliers from the World Gold Council|publisher=Utilisegold.com|date=20. jaanuar 2000|accessdate=5.04.2009|archive-date=14.04.2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090414151414/http://www.utilisegold.com/jewellery_technology/colours/colour_alloys|url-status=dead}}</ref>
<ref name="Qyv7I">Oxford English Dictionary</ref>
<ref name="Friedberg">Friedberg, A L and Friedberg, I S [http://books.google.com/?id=TlnoMdZu40UC&pg=PA9 "Gold Coins of the World: From Ancient Times to the Present: an Illustrated Standard Catalog With Valuations"] Coin & Currency Institute, 30. juuli 2009, ISBN 0871843080 (vaadatud 13. märtsil 2013</ref>
<ref name="RTtjN">Hesse, R W. [http://books.google.com/books?id=DIWEi5Hg93gC&pg=PA103 Jewelrymaking Through History: An Encyclopedia], Greenwood Publishing Group, 2007 ISBN 0313335079</ref>
<ref name="fsXkF">Michael D. Bordo [https://web.archive.org/web/20121202074554/http://cliometrics.org/conferences/ASSA/Jan_11/Morys.pdf</ref>
<ref name="s69Qr">[http://www.econlib.org/library/Enc/GoldStandard.html "Gold Standard"] The Concise Encyclopedia of Economics (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="abfAv">[http://goldratefortoday.org/supply-demand-gold/ "Supply and Demand of Gold"] Gold Rate for Today (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="zvGEl">[http://www.gold.org/about_gold/story_of_gold/numbers_and_facts/ "About gold: Numbers and facts"] Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) kodulehel (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="Ijj0s">[https://web.archive.org/web/20121019071214/http://www.gold.org/assets/images/content/investment/Demand_and_supply.gif Kulla nõudluse ja pakkumise tabel 2011–12] Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) kodulehel (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="3g5TP">Matthias Willbold, Tim Elliott & Stephen Moorbath [http://www.nature.com/nature/journal/v477/n7363/full/nature10399.html#/access "The tungsten isotopic composition of the Earth’s mantle before the terminal bombardment"] Nature 477, 195–198, 8. september 2011 (vaadatud 13. märtsil 2013</ref>
<ref name="0hodm">Leila Battison [http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-14827624 "Meteorites delivered gold to Earth"] BBC News, 8. september 2011 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="4HlDH">[http://www.sciencedaily.com/releases/2011/09/110907132044.htm "Where Does All Earth's Gold Come From? Precious Metals the Result of Meteorite Bombardment, Rock Analysis Finds"] Science Daily, 9. september 2011 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="qnMz9">http://superiormining.com/properties/south_africa/mangalisa/geology/ "Mangalisa Geology"] Superior Mining (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="bkLnf">Therriault, A. M., Grieve, R. A. F., & Reimold, W. U. [http://articles.adsabs.harvard.edu//full/1997M%26PS...32...71T/0000071.000.html "Original size of the Vredefort Structure: Implications for the geological evolution of the Witwatersrand Basin"] Meteoritics, vol. 32, pages 71–77 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="wPros">[https://web.archive.org/web/20120327184158/http://www.cosmosmagazine.com/news/2101/meteor-craters-may-hold-untapped-wealth "Meteor craters may hold untapped wealth"] Cosmos Magazine, 28. juuli 2008 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="EpGVh">B Corner, R.J Durrheim, L.O Nicolaysen [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/004019519090089Q "Relationships between the Vredefort structure and the Witwatersrand basin within the tectonic framework of the Kaapvaal craton as interpreted from regional gravity and aeromagnetic data"] Tectonophysics, Volume 171, Issues 1–4, 1 January 1990, Pages 49–61 (vaadatud 13. märtsil 2013</ref>
<ref name="FRGZK">Dave Heisterberg [http://math.ucr.edu/home/baez/physics/Relativity/SR/gold_color.html "Relativity in Chemistry"] Math.ucr.edu, 1994 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="HY9EQ">Schmidbaur, Hubert; Cronje, Stephanie; Djordjevic, Bratislav; Schuster, Oliver [http://adsabs.harvard.edu/abs/2005CP....311..151S "Understanding gold chemistry through relativity"] Chemical Physics 2005, 311 (1–2): 151–161 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="muWrw">[https://web.archive.org/web/20170505210814/http://www.webexhibits.org/causesofcolor/9.html "What causes the colors of metals like gold?"] Causes of Color, Webexhibits.org (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="pVXpn">{{Cite book|url=http://books.google.com/?id=C8UHAAAAIAAJ&pg=PA280|page=280|title=General notions of chemistry|author=Pelouze, Jules and Fremy, Edmond|publisher=Lippincott, Grambo & Co.|year=1854}} (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="1725G">Anne Marie Helmenstine [http://chemistry.about.com/od/elementfacts/a/elementdensity.htm "Elements Listed by Density"]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} About.com (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="wYAnY">http://education.jlab.org/itselemental/iso079.html</ref>
<ref name="4rCSi">http://periodictable.com/Isotopes/079.174/index.dm.html</ref>
<ref name="qB5MT">{{Netiviide |url=http://www.coinace.com/gold-denominations-rare-coins.aspx |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-11-19 |arhiivimisaeg=2012-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121024001808/http://www.coinace.com/gold-denominations-rare-coins.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="6M47B">Seltman, C T [http://books.google.com/?id=Uas8AAAAIAAJ&pg=PA116 "Athens, Its History and Coinage Before the Persian Invasion"] 1924, ISBN 0871843080 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="JCaSZ">William Arthur Shaw [http://books.google.com/?id=wSia_4PpeqQC&pg=PR1 "The History of Currency, 1252 to 1896"] (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="IhxUG">[http://www.nytimes.com/1999/04/19/world/swiss-narrowly-vote-to-drop-gold-standard.html "Swiss Narrowly Vote to Drop Gold Standard"] The New York Times, 19.04.1999 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="79q38">http://books.google.de/books?id=tu86AAAAIAAJ&pg=PA103#v=onepage&q&f=false’</ref>
<ref name="uMgd6">http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1211/jpp.60.8.0005/abstract;jsessionid=EF37C33F490C791AB58A318D561812BD.d03t04</ref>
<ref name="nyzDg">{{cite book | url =http://books.google.de/books?id=tu86AAAAIAAJ&pg=PA103#v=onepage&q&f=false’| title = The Mint | author1 =Sir John Craig}}</ref>
<ref name="6IwJM">{{cite book | url =http://books.google.com/?id=wRN7YHIAM9AC&pg=PA225| title = Outlines of the ancient history of medicine | author1 =Moir | first1 =David Macbeth | year =1831}}</ref>
<ref name="fO3ms">http://geology.com/minerals/gold/uses-of-gold.shtml</ref>
<ref name="6WC0N">http://www.marketwatch.com/story/china-now-worlds-largest-gold-producer-foreign-miners-at-door</ref>
<ref name="r7ty7">http://www.gold.org/investment/why_how_and_where/faqs/</ref>
<ref name="lgfFC">Kenison Falkner, K.; Edmond, J [http://adsabs.harvard.edu/abs/1990E&PSL..98..208K "Gold in seawater"] Earth and Planetary Science Letters, 1990, 98 (2): 208–221 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
<ref name="vS7ZJ">{{Netiviide |url=http://www.gold.org/assets/images/content/investment/Demand_and_supply.gif |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-11-19 |arhiivimisaeg=2012-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121019071214/http://www.gold.org/assets/images/content/investment/Demand_and_supply.gif |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="4iBO1">http://www.lewrockwell.com/blumen/blumen14.html</ref>
<ref name="yzsHF">http://www.gold-eagle.com/editorials_05/zurbuchen011506.html</ref>
<ref name="g6dro">http://www.nakedcapitalism.com/2008/03/indias-love-affair-with-gold-tarnishing.html</ref>
<ref name="vEoex">[http://economictimes.indiatimes.com/markets/commodities/indian-households-hold-over-950-billion-of-gold-macquarie/articleshow/10978409.cms "Indian households hold over $950 billion of gold: Macquarie"] The Economic times, 5. detsember 2011 (vaadatud 13. märtsil 2013)</ref>
}}

== Kirjandus ==
* {{cite book|author = Hergi Karik|title =Leiutised ja avastused keemias|year = 2009|isbn = 978-9949-17-017-3}}
* {{cite book|author = Hergi Karik, Kalle Truus|title =Elementide keemia|year = 2003|isbn = 9985-57-499-0}}
* [[Anto Raukas]] "Kuld ja kalliskivid" Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000
* [[Hergi Karik]] "Vask, kuld ja raud olid esimesed" Tallinn: Valgus 1984 (sarjas "Mosaiik", nr 39)
* [[Jaan Pelt]] "Kuidas jõudis kuld sõrmusesse", [[Horisont]] 5/2017, lk 12–18

{{Vikitsitaadid}}
{{keemElemMetallid}}

[[Kategooria:Mineraalid]]
[[Kategooria:Maavarad]]
[[Kategooria:Keemilised elemendid]]
[[Kategooria:Lihtained]]
[[Kategooria:Metallid]]