Lehekülje Europa lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib Jupiteri kaaslasest; saare kohta vaata artiklit [[Europa saar]], laeva kohta artiklit [[Europa (laev)]]; postmarkide kohta vaata artiklit [[EUROPA postmargid]]}}
{{Planeedi kaaslane
| nimi               = Europa
| pilt               = Europa-moon.jpg
| pildisuurus        = 270px
| pildiallkiri       = 7. septembril 1996 Galileo komosesondi tehtud foto Europast
| värv               = #7EC0EE
| avastaja           = [[Galileo Galilei]]<br>[[Simon Marius]]
| kuupäev            = 8. jaanuar 1610<ref name="IAUMoonDiscoveries"/>
| teised nimed       = Jupiter II
<!--                    -->
| peritsenter        = 664 862 km
| apotsenter         = 676 938 km
| pikem pooltelg     = 
| ekstsentrilisus    = 0,009<ref name="factsheet"/>
| tiirlemisperiood   = 3,551181 [[ööpäev|d]]<ref name="factsheet" />
| orbitaalkiirus     = 13,740 km/s<ref name="factsheet" />
| orbiidi kalle      = 0,470° (Jupiteri ekvaatori suhtes)<br>1,791° ([[ekliptika]]suhtes)<ref name="factsheet"/>
| planeet            = [[Jupiter]]
<!--                    -->
| mõõtmed            = 
| diameeter          = 
| raadius            = 1560,8 ± 0,05&nbsp;km (0,245 Maa raadiust)<ref name="jplfact" />
| pindala            = 3,09×10<sup>7</sup> km² (0,061 Maad)
| ruumala            = 1,593×10<sup>10</sup> km³ (0,015 Maad)
| mass               = (4,799844±0,000013)×10<sup>22</sup> kg <br>(0,0225 Maad)<ref name="jplfact" />
| tihedus            = 3,013±0,005 g/cm³<ref name="jplfact" />
| raskuskiirendus    = 1,314 [[m/s²]] (0,134 g)
| paokiirus          = 2,025 km/s<ref name="märkus" />
| pöörlemisperiood   = Sünkroone<ref name="Geissler" />
| ekvatoriaalkiirus  = 0,1°<ref name="Bills2005" />
| telje kalle        = 0,1°<ref name="Bills2005" />
| albeedo            = 0,67&nbsp;±&nbsp;0,03<ref name="jplfact" />
| tähesuurus         = 5,29<ref name="jplfact" />
| temp min           = ≈ 50 K<ref name="cyclo"/>
| temp kesk          = 102 [[kelvin|K]] (−171,15°C)
| temp max           = 125 K
<!--                    -->
| rõhk               = 0,1 µ[[Pascal|Pa]] (10<sup>−12</sup> [[baar (ühik)|bar]])<ref name="McGrathChapter" />
| koostis            = 
}}

'''Europa''' on üks [[planeet|planeedi]] [[Jupiter (planeet)|Jupiter]] [[Planeedi kaaslane|kaaslasi]]. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europa avastas [[1610]]. aastal [[Galileo Galilei]]<ref name="IAUMoonDiscoveries"/> ja kaaslasele pandi nimi [[vanakreeka mütoloogia]] tegelaskuju [[Europe]] järgi. Europat on sajandeid vaadeldud maapealsete [[teleskoop]]idega ja 1970. aastatel hakati korraldama ka kosmosesondide möödalende.

[[Kuu]]st pisut väiksem Europa koosneb peamiselt [[silikaadid|silikaatidest]] ja sellel on jäätunud veest koor<ref name="NYT-20150315" /> ning võimalik, et ka [[raud|rauast]] ja [[nikkel|niklist]] koosnev tuum. Europal on hõre [[planeedi atmosfäär|atmosfäär]], mis koosneb peamiselt [[hapnik]]ust. Üle kaaslase pinna jooksevad jooned ja vaod, [[impaktstruktuur]]e on aga võrdlemisi vähe. Europal on teadaolevalt kõige siledam pind kõikidest [[Päikesesüsteem]]i tahketest [[taevakeha]]dest.<ref name="uQb8N" /> Pinna noore välimuse ja sileduse tõttu arvatakse, et Europa pindmise jääkihi all asub veest koosnev ookean, kus võiks leida [[maaväline elu|maavälist elu]].<ref name="Tritt2002" /> 8. septembril 2014 teatas [[NASA]], et leidis esialgseid tõendeid [[laamtektoonika]]st Europa paksu jääkoore all, mis viitavad sellele, et Europa võib peale [[Maa]] olla ainuke laamtektoonikaga planeet Päikesesüsteemis.<ref name="NASA-20140908" />

2013. aasta detsembris teatas NASA, et on Europa jääkoorel avastanud [[savimineraalid]]e, eelkõige [[kihtsilikaadid|kihtsilikaatide]] sarnaseid mineraale, mida seostatakse tihti [[orgaaniline aine|orgaanilise ainega]].<ref name="NASA-20131211" /> [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]]ga tehtud uuringute põhjal teatas NASA, et Europalt leiti ka veeauru pluumid, mis sarnanevad [[Saturn]]i kaaslase [[Enceladus]]e pluumidega.<ref name="NASA-20131212-EU" />

Suurem osa Europa kohta käivatest andmetest pärineb [[Galileo (kosmosesond)|Galileo kosmoseaparaadilt]], mis lennutati kosmosesse 1989. aastal. Euroopa pinnal ei ole veel ükski kosmoseaparaat maandunud, kuid kaaslase põnevad pinnavormid on andnud innustust mitmele julgele uurimisettepanekule. [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA) kavandab 2022. aastal saata kosmosesse kosmoseaparaadi [[Jupiter Icy Moon Explorer]].<ref name="selection" /> On võimalik, et ka NASA saadab 2020. aastate keskpaigas [[Europa Clipper]] missiooni käigus kosmosesse oma kosmoseaparaadi.<ref name="AP-20140304" />

==Avastamine ja nimepanek==
Europa avastas (koos [[Jupiter]]i teiste suurte kaaslastega [[Io (kuu)|Io]], [[Ganymedes (kuu)|Ganymedes]] ja [[Callisto (kuu)|Callisto]]) 8. jaanuaril 1610 [[Galileo Galilei]],<ref name="IAUMoonDiscoveries" /> võimalik, et Galileist sõltumatult avastas Europa ka [[Simon Marius]]. Teadaolevalt vaatles Galilei Iot ja Europat esimest korda 7. jaanuaril 20-kordse suurendusega teleskoobi abil, mis aga ei olnud piisav, et Iot ja Europat teineteisest eristada ja kaks kaaslast paistsid kui üks valge täpp. Jupiteri süsteemi vaatluse käigus järgmisel päeval, 8. jaanuaril (mida [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] loeb Europa ja Io avastamiskuupäevaks), nägi Galilei aga Iot ja Europat esimest korda kui kaht eraldiseisvat taevakeha.<ref name="IAUMoonDiscoveries" />

Europa on nimetatud [[vanakreeka mütoloogia]] üliku [[Europe]] järgi.<ref name="4jbSg" /> Nime pakkus välja [[Simon Marius]].<ref name="SEDS" />

Nimi Europa ei leidnud aga laialdast kasutust, mistõttu see kadus pikaks ajaks ja naasis kasutusse alles 20. sajandi keskpaigas.<ref name="marazzini" /> Astronoomiakirjanduses tavatseti Europat Galileo pakutud süsteemi järgi nimetada kui Jupiter II või Jupiteri teine kaaslane.

[[Amalthea]] (mis asub Jupiterile lähemal kui Europa) avastamisega sai Europast aga Jupiteri kolmas kaaslane. [[Voyageri programm]]i kosmoseaparaadid avastasid veel kolm Jupiteri sisekaaslast, mistõttu on Europa nüüd Jupiteri kuues kaaslane, kuid mõnikord öeldakse selle kohta ikka veel Jupiter II.<ref name="marazzini" />

==Orbiit ja pöörlemine==
Europa teeb Jupiteri ümber tiiru pisut rohkem kui kolme ja poole ööpäevaga. Orbiit on peaaegu ringikujuline ja [[orbiidi kalle]] Jupiteri [[ekvaator]]i suhtes on väike.<ref name="datasheet" /> Jupiteri lähedusest tingitud loodejõudude tõttu on Europa Jupiteri poole alati ühe ja sama poolega, nagu ka teised Galilei kuud. Seetõttu asub Europa pinnal punkt, kust vaadatuna paistab Jupiter täpselt pea kohal olevat. Uuringud on aga viidanud sellele, et Europa pöörlemine ei ole päris sünkroonne, mis tähendab, et ühe pöörde tegemiseks võib siiski kuluda vähem aega kui õhe tiiru tegemiseks (või oli see nii vähemalt minevikus). Selle tõttu võib kaaslase mass olla jaotunud ebaühtlaselt ning jääst koore ja kivist tuuma vahel võib paikneda vedeliku kiht.<ref name="Geissler" />

Punkt, kust vaadatuna on Jupiter täpselt pea kohal, võngub Europa orbiidi [[ekstsentrilisus]]e tõttu ümber keskasendi. Kui Europa liigub Jupiterile lähemale, venib kaaslane Jupteri gravitatsiooni tõttu välja. Planeedist kaugemale liikudes tõmbub kaaslane jälle tagasi kerakujuliseks. Väljavenimise ja kokkutõmbumise mõjul tekkib Europa sisemuses soojust ja seetõttu on võimalik pinnaaluste geoloogiliste nähtuste esinemine ja võib-olla et ka vedela ookeani olemasolu.<ref name="geology" /><ref name="Showman1997" />

Europa jäisel poolel asuvad praod viitavad sellele, et minevikus võis Europa orbiidi kalle olla praegusest suurem. Kaaslase jäist koort mõjutavad selle all toimuvad geoloogilised nähtused. Kui pinge on liiga suur, tekivad praod. Suurema orbiidi kalde puhul võivad aga Europa praod ise olla arvatust palju nooremad, ookean aga palju vanem (suurema kalde puhul tekkib rohkem soojust, mis hoiab ookeani vedelana).<ref name="sCL6F" />

==Füüsikalised omadused==
[[Pilt:Europa, Earth & Moon size comparison.jpg|pisi|260x260px|Europa suurus (all vasakul) võrreldes [[Kuu]] (üleval vasakul) ja [[Maa]] (paremal) suurustega]]
Europa on pisut väiksem kui [[Kuu]]. [[Päikesesüsteem]]i kaaslastest on Europa suuruse poolest kuues ja kõikidest Päikesesüsteemi taevakehadest viieteistkümnes. Massi poolest on see küll kõige väiksem [[Galilei kuud|Galilei kuu]], kuid endast väiksemate kaaslaste kogumassist on Europa mass suurem.<ref name="Masses" /> Tiheduse järgi tundub, et Europa koosneb peamiselt [[silikaadid|silikaatidest]] ja on sarnane [[maa tüüpi planeedid|kiviplaneetidega]].<ref name="56W4Y" />

===Siseehitus===
Arvatakse, et Europal on [[vesi|veest]] koosnev välimine kiht, mille paksus on 100&nbsp;km; osa sellest moodustab jäätunud koore, osa vedela ookeani selle all. [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]] kosmoseaparaadilt saadud hiljutised andmed näitavad, et vastasmõju tõttu [[Jupiter]]iga on Europal magnetiväli, mis omakorda annab alust arvata, et kaaslase pinna all on elektrit juhtiva aine kiht.<ref name="Phillips 2014" /> Selleks kihiks on ilmselt veest koosnev soolane ookean. Arvatakse, et koore suund on teatud kohtades muutunud peaaegu 80° võrra, mis oleks ilmselt võimatu, kui koor oleks vahevöö küljes tugevalt kinni.<ref name="Cowen2008" /> Europal on tõenäoliselt [[metall]]iline [[raud|rauast]] tuum.<ref name="Kivelson" />

===Pinnavormid===
[[Pilt:PIA01295 Europa Global Views in Natural and Enhanced Colors.jpg|pisi|Galileo kosmoseaparaadi pilt Europa liikumissuunaga samale poole suunatud [[poolkera]]st. Vasakul on Europa enam-vähem sellist värvi nagu seda võib silmaga näha, paremal pool on kontrastsus suurem]]
Kui arvestada, et Europal pole suuremõõtmelisi pinnavorme, nagu näiteks [[mägi|mägesid]] või [[impaktstruktuur]]e, on Europa üks siledamaid taevakehi Päekesesüsteemis.<ref name="waterworld" /> Samas on aga pakutud välja, et suuremas mõõtkavas vaadatuna on Europa [[ekvaator]] kaetud 10-meetriste jäiste piikidega.<ref name="AeKop" /> Europat üleni katvad värvilised pinnavormid tunduvad olevat põhjustatud koore erinevate kohtade eri [[albeedo]]st. Europal on vähe impaktkraatreid, kuna selle pind on tektooniliselt aktiivne ja noor.<ref name="Arnett1996" /><ref name="EuropaAlbedo" /> Europa keskmine albeedo on üks suurimad kõikidest Päikesesüsteemi kaaslaste albeedodest.<ref name="datasheet" /><ref name="EuropaAlbedo" /> [[Komeet]]ide Europale langemise tõenäosuse põhjal arvatakse, et Europa pind on umbes 20–180 miljoni aasta vanune.<ref name="Schenk" /> Europa pinnavormidele ei ole aga tänapäeva teadlaste seas veel üldtunnustatud teaduslikku selgitust.<ref name="Astrobio2007" />

Ööpäevane kiirgustase Europa pinnal on võrdne umbes 5400 [[siiver|millisiivertiga]],<ref name="ringwald" /> mis põhjustaks inimesel tõsiseid terviseprobleeme või [[surm]]a.<ref name="remeffects" />

====Praod====
[[Pilt:PIA19048 realistic color Europa mosaic (original).jpg|pisi|Galileo kosmoseaparaadi mosaiik Europa Jupiterist eemale suunatud poolkerast, kus on näha arvukalt pragusid]]
Europa kõige silmapaistvamad pinnavormid on tumedad praod, mis jooksevad üle terve kaaslase. Kõige suuremate pragude laius võib olla rohkem kui 20&nbsp;km.<ref name="Geissler1998" />

== Viited ja märkused ==
{{viited|2=|allikad=
<ref name="IAUMoonDiscoveries">{{cite web |last=Blue |first=Jennifer | date=9. november 2009 |url=http://planetarynames.wr.usgs.gov/append7.html |title=Planet and Satellite Names and Discoverers | publisher=USGS}}</ref>
<ref name="factsheet">{{cite web |title=Overview of Europa Facts |work=NASA |url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Jup_Europa |accessdate=27. detsembril 2007 |archive-date=2015-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151107083728/https://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Jup_Europa |url-status=dead }}</ref>
<ref name="jplfact">{{cite web |last=Yeomans |first=Donald K. |date=13. juuli 2006 |title=Planetary Satellite Physical Parameters |publisher=JPL Solar System Dynamics |url=http://ssd.jpl.nasa.gov/?sat_phys_par |accessdate=5. novembril 2007}}</ref>
<ref name="märkus">Paokiirus tuletatud massist (m), [[gravitatsioonikonstant|gravitatsioonikonstandist]] (G) ja raadiusest (r): <math>\textstyle\sqrt{\frac{2Gm}{r}}</math>.</ref>
<ref name="Geissler">{{cite journal |last=Geissler |first=P. E. |author2=Greenberg, R.; Hoppa, G.; Helfenstein, P.; McEwen, A.; Pappalardo, R.; Tufts, R.; Ockert-Bell, M.; Sullivan, R.; Greeley, R.; Belton, M. J. S.; Denk, T.; Clark, B. E.; Burns, J.; Veverka, J. |date=1998 |title=Evidence for non-synchronous rotation of Europa |journal=[[Nature]] |volume=391 |pages=368–70 |bibcode=1998Natur.391..368G |doi=10.1038/34869 |pmid=9450751 |issue=6665|last3=Hoppa |first3=G. |last4=Helfenstein |first4=P. |last5=McEwen |first5=A. |last6=Pappalardo |first6=R. |last7=Tufts |first7=R. |last8=Ockert-Bell |first8=M. |last9=Sullivan |first9=R. |last10=Greeley |first10=R. |last11=Belton |first11=M. J. S. |last12=Denk |first12=T. |last13=Clark |first13=B. E. |last14=Burns |first14=J. |last15=Veverka |first15=J.|issn=0028-0836}}</ref>
<ref name="Bills2005">{{cite journal |last=Bills |first=Bruce G. |title=Free and forced obliquities of the Galilean satellites of Jupiter |date=2005 |volume=175 |issue=1 |pages=233–247 |doi=10.1016/j.icarus.2004.10.028 |bibcode=2005Icar..175..233B |journal=Icarus}}</ref>
<ref name="NYT-20150315">{{cite news |last=Chang |first=Kenneth |title=Suddenly, It Seems, Water Is Everywhere in Solar System |url=http://www.nytimes.com/2015/03/13/science/space/suddenly-it-seems-water-is-everywhere-in-solar-system.html |date=12. märts 2015 |work=[[New York Times]] |accessdate=13. märtsil 2015}}</ref>
<ref name="Tritt2002">{{cite web |url=http://people.msoe.edu/~tritt/sf/europa.life.html |title=Possibility of Life on Europa |last=Tritt |first=Charles S. |accessdate=10. augustil 2007 |publisher=Milwaukee School of Engineering |date=2002|archive-date=2007-02-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20070217120400/http://people.msoe.edu/~tritt/sf/europa.life.html}}</ref>
<ref name="NASA-20140908">{{cite web |last=Dyches |first=Preston |last2=Brown |first2=Dwayne |last3=Buckley |first3=Michael |title=Scientists Find Evidence of 'Diving' Tectonic Plates on Europa |url=http://www.jpl.nasa.gov/news/news.php?release=2014-300 |date=8. september 2014 |work=[[NASA]] |accessdate=8. septembril 2014}}</ref>
<ref name="NASA-20131211">{{cite web |last=Cook |first=Jia-Rui c. |title=Clay-Like Minerals Found on Icy Crust of Europa |url=http://www.jpl.nasa.gov/news/news.php?release=2013-362 |date=11. detsember 2013 |work=[[NASA]]}}</ref>
<ref name="NASA-20131212-EU">{{cite web|last1=Cook |first1=Jia-Rui C. |last2=Gutro |first2=Rob|last3=Brown|first3=Dwayne|last4=Harrington |first4=J.D. |last5=Fohn |first5=Joe |title=Hubble Sees Evidence of Water Vapor at Jupiter Moon |url=http://www.jpl.nasa.gov/news/news.php?release=2013-363|date=12. detsember 2013 |work=[[NASA]]}}</ref>
<ref name="selection">{{cite news|first = Jonathan |last=Amos|url = http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-17917102 |title = Esa selects 1bn-euro Juice probe to Jupiter |accessdate = 2. mail 2012|date = 2. mai 2012|work = [[BBC News Online]]}}</ref>
<ref name="uQb8N">{{Netiviide |pealkiri=Europa Moon {{!}} Planets.org.uk |url=http://www.planetsedu.com/moon/europa/ |vaadatud=2015-04-19 |arhiivimisaeg=2015-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150626121046/http://www.planetsedu.com/moon/europa/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="AP-20140304">{{cite news |last=Borenstein |first=Seth |title=NASA plots daring flight to Jupiter's watery moon |url=http://apnews.excite.com/article/20140304/DACB5P9O0.html |date=4. märts 2014 |work=[[AP News]]}}</ref>
<ref name="4jbSg">{{cite web |url=http://nineplanets.org/europa.html |title=Europa |last=Arnett |first=Bill |work=Nine Planets |date=oktoober 2005 |accessdate=27.04.2014}}</ref>
<ref name="SEDS">{{cite web |url=http://seds.lpl.arizona.edu/messier/xtra/Bios/marius.html |title=Simon Marius (January 20, 1573 – December 26, 1624) |accessdate=9. augustil 2007 |publisher=[[University of Arizona]] |work=Students for the Exploration and Development of Space|archive-date=2006-08-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20060821060833/http://seds.lpl.arizona.edu/messier/xtra/Bios/marius.html}}</ref>
<ref name="marazzini">{{cite journal |last=Marazzini |first=Claudio |date=2005 |title=I nomi dei satelliti di Giove: da Galileo a Simon Marius (The names of the satellites of Jupiter: from Galileo to Simon Marius) |journal=Lettere Italiane |volume=57 |issue=3 |pages=391–407}}</ref>
<ref name="datasheet">{{cite web|url=http://www2.jpl.nasa.gov/galileo/europa/#overview|title=Europa, a Continuing Story of Discovery|accessdate=9. augustil 2007|work=Project Galileo|publisher=[[NASA]], Jet Propulsion Laboratory|archive-date=1997-01-05|archive-url=https://web.archive.org/web/19970105180851/http://www.jpl.nasa.gov/galileo/europa/#overview|url-status=dead}}</ref>
<ref name="cyclo">{{cite book |title=The Encyclopedia of the Solar System |author1=McFadden, Lucy-Ann |author2=Weissman, Paul |author3=Johnson, Torrence |publisher=Elsevier |date=2007 |page=432 |isbn=0-12-226805-9 }}</ref>
<ref name="geology">{{cite web | url=http://geology.asu.edu/~glg_intro/planetary/p8.htm | title=Tidal Heating | work=geology.asu.edu | archiveurl=https://web.archive.org/web/20060329000051/http://geology.asu.edu/~glg_intro/planetary/p8.htm | archivedate=29.03.2006 | url-status=live}}</ref>
<ref name="McGrathChapter">{{cite book |last=McGrath |editor1=Pappalardo, Robert T. |editor2=McKinnon, William B. |editor3=Khurana, Krishan K. |title=Europa |date=2009 |publisher=University of Arizona Press |isbn=0-8165-2844-6 |chapter=Atmosphere of Europa }}</ref>
<ref name="Showman1997">{{cite journal|doi=10.1006/icar.1996.5669|last=Showman|first=Adam P.|author2=Malhotra, Renu|title=Tidal Evolution into the Laplace Resonance and the Resurfacing of Ganymede|journal=Icarus|volume=127|date=1997|issue=1|pages=93–111| url=http://www.lpl.arizona.edu/~showman/publications/showman-malhotra-1997.pdf | format=PDF | bibcode=1997Icar..127...93S}}</ref>
<ref name="sCL6F">Cook, Jia-Rui C. (18 September 2013) [http://www.jpl.nasa.gov/news/news.php?release=2013-283 Long-stressed Europa Likely Off-kilter at One Time]. jpl.nasa.gov</ref>
<ref name="Masses">Mass of Europa: 48{{e|21}} kg. Mass of Triton plus all smaller moons: 39.5{{e|21}} kg (see note ''g'' [[Triton (moon)#Notes|here]])</ref>
<ref name="56W4Y">{{cite journal|title=Europa's Crust and Ocean: Origin, Composition, and the Prospects for Life|author=Jeffrey S. Kargel, Jonathan Z. Kaye, James W. Head III|place=Planetary Sciences Group, Brown University|journal=Icarus|volume=148|issue=1|pages=226–265|date=2000|doi=10.1006/icar.2000.6471}}</ref>
<ref name="Phillips 2014">{{cite journal |title=Europa Clipper Mission Concept: |journal=Eos, Transactions American Geophysical Union |date=20. mai 2014 |last=Phillips |first=Cynthia B. |last2=Pappalardo |first2=Robert T. |volume=95 |issue=20 |pages=165–167 |doi=10.1002/2014EO200002 |url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/2014EO200002/pdf |accessdate=03.06.2014}}</ref>
<ref name="Cowen2008">{{cite news |first=Ron |last=Cowen |title=A Shifty Moon |url=http://www.sciencenews.org/view/generic/id/32135/title/A_shifty_moon |work=Science News |date=7. juuni 2008 |access-date=2015-04-19 |archive-date=2011-11-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111104175610/http://www.sciencenews.org/view/generic/id/32135/title/A_shifty_moon |url-status=dead }}</ref>
<ref name="Kivelson">{{cite journal |last=Kivelson |first=Margaret G. |author2=Khurana, Krishan K. |author3=Russell, Christopher T. |author4=Volwerk, Martin |author5=Walker, Raymond J. |author6= Zimmer, Christophe |date=2000 |title=Galileo Magnetometer Measurements: A Stronger Case for a Subsurface Ocean at Europa |journal=[[Science]] |volume=289 |issue=5483 |pages=1340–1343 |doi=10.1126/science.289.5483.1340 |pmid=10958778 |bibcode = 2000Sci...289.1340K}}</ref>
<ref name="waterworld">{{cite web |url=http://teachspacescience.org/cgi-bin/search.plex?catid=10000304&mode=full |title=Europa: Another Water World? |date=2001 |accessdate=9. augustil 2007 |publisher=[[NASA]], Jet Propulsion Laboratory |work=Project Galileo: Moons and Rings of Jupiter |archive-date=2011-07-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110721210346/http://teachspacescience.org/cgi-bin/search.plex?catid=10000304&mode=full |url-status=dead }}</ref>
<ref name="AeKop">[http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-21341176 Ice blades threaten Europa landing]</ref>
<ref name="Arnett1996">Arnett, Bill (7 November 1996) [http://www.astro.auth.gr/ANTIKATOPTRISMOI/nineplanets/nineplanets/europa.html ''Europa'']. astro.auth.gr</ref>
<ref name="EuropaAlbedo">{{cite web |url=http://www.solarviews.com/eng/europa.htm |author=Hamilton, Calvin J. |title=Jupiter's Moon Europa|work=solarviews.com}}</ref>
<ref name="Schenk">Schenk, Paul M.; Chapman, Clark R.; Zahnle, Kevin; and Moore, Jeffrey M. (2004) [http://books.google.com/books?id=8GcGRXlmxWsC&pg=PA427 "Chapter 18: Ages and Interiors: the Cratering Record of the Galilean Satellites"], pp. 427 ff. in ''Jupiter: The Planet, Satellites and Magnetosphere'', Cambridge University Press, ISBN 0-521-81808-7.</ref>
<ref name="Astrobio2007">{{cite web |url=http://www.astrobio.net/exclusive/603/high-tide-on-europa |title=High Tide on Europa |date=2007 |accessdate=20. oktoobril 2007 |publisher=astrobio.net |work=Astrobiology Magazine}}</ref>
<ref name="ringwald">{{cite web |date=29. veebruar 2000 |title=SPS 1020 (Introduction to Space Sciences) |publisher=California State University, Fresno |author=Frederick A. Ringwald |url=http://zimmer.csufresno.edu/~fringwal/w08a.jup.txt |accessdate=4. juulil 2009 |archive-date=2009-09-20 |archive-url=https://www.webcitation.org/5jwBSgPuV?url=http://zimmer.csufresno.edu/~fringwal/w08a.jup.txt |url-status=bot: unknown }}</ref>
<ref name="remeffects">[http://archive.org/details/TheEffectsOfNuclearWeapons ''The Effects of Nuclear Weapons''], Revised ed., US DOD 1962, pp. 592–593</ref>
<ref name="Geissler1998">{{Cite journal | last1 = Geissler | first1 = P. | doi = 10.1006/icar.1998.5980 | title = Evolution of Lineaments on Europa: Clues from Galileo Multispectral Imaging Observations | journal = Icarus | volume = 135 | pages = 107–337 | year = 1998 | pmid =  | pmc = |bibcode = 1998Icar..135..107G }}</ref>
}}

{{Jupiteri kuud}}

[[Kategooria:Jupiteri kuud]]