Lehekülje Dibroom lähteteksti vaatamine

[[Pilt:Dibromine-2D-dimensions.png|pisi|Dibroomi struktuurivalem. Kaks broomimolekuli, mis paiknevad teineteisest 228 pikomeetri kaugusel]]
'''Dibroom''' ehk '''molekulaarne broom''' ehk '''broom''' (Br<sub>2</sub>) on tähtsaim [[broom]]ist koosnev [[lihtaine]].

[[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on ta mürgine punakaspruun tugevalt aurav terava lõhnaga [[vedelik]]. Aine on väga [[lenduvus|lenduv]] ning juba [[toatemperatuur]]il [[aurustumine|aurustub]] seda suures koguses.

Dibroomi looduses ei leidu, sest ta on väga [[reaktiivsus|reaktiivne]].

== Keemilised omadused ==
Dibroom ei ole nii reaktiivne kui [[dikloor]], kuid on [[dijood]]ist reaktiivsem.

Dibroom [[reduktsioon (keemia)|redutseerub]] kergesti, moodustades [[bromiidioon]]e; ta on tugev [[oksüdeerija]] ([[redokspotentsiaal]] 1,07 V). Dibroom reageerib kergesti enamiku [[metall]]ide ja [[poolmetallid]]ega, moodustades vastavaid [[bromiidid|bromiide]].

Dibroom reageerib ka [[orgaaniline ühend|orgaaniliste ühenditega]]. Näiteks [[alkaanid]]ega toimub [[radikaalne asendusreaktsioon]] ([[radikaalne halogeenimine]]), mille saaduseks on [[bromoalkaanid]]. Kiirguse mõjul laguneb dibroom kergesti kaheks broomi[[radikaal]]ideks. [[Alkeenid]]ega toimub [[elektrofiilne liitumine]] [[dibromoalkaanid]]eks. Näiteks [[eteen]]ist saadakse [[1,2-dibromoetaan]]:

:<math>\mathrm{H_2C{=}CH_2\ +\ Br_2\longrightarrow\ C_2H_4Br_2}</math>

Dibroomi saab kasutada [[kaksikside]]mete olemasolu [[indikaatorina]]. Dibroomi [[vesilahus]]e ([[broomvesi|broomvee]] värvituks muutumine annab tunnistust sellest, et reaktsioon on toimunud.

Reaktsiooni küllastamata orgaaniliste ühenditega saab seletada molekuli sobiva suurusega. Ühendit saab lõhkuda, nii et tekivad positiivne, elektrofiilne osake (Br<sup>+</sup>) ja negatiivne, nukleofiilne osake (Br<sup>-</sup>). Peale alkaanide ja alkeenide võib dibroom reageerida ka (aktiveeritud) [[aromaatsed ühendid|aromaatsete ühenditega]], kergesti reageerivad [[benseen]], [[fenoolid]] ja [[aniliinid]]. Toimub [[elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon]], mis ei vaja [[katalüsaator]]it. Saadusteks on orgaaniline broomiühend ja (gaasiline) [[vesinikbromiid]].

==Füüsikalised omadused==
Dibroom on ainuke [[mittemetall]]i [[lihtaine]], mis on [[standardtingimused|standardtingimustes]] [[vedelik]]. Neis tingimustes aurustub ta kergesti. Punakaspruun aur sarnaneb [[lämmastikdioksiid]]iga, kuid tal on iseloomulik vänge lõhn.

Broom [[lahus]]tub mõõdukalt [[vesi|vees]] ning hästi [[etanool]]is, [[dietüüleeter|dietüüleetris]], [[kloroform]]is ja [[süsinikdisulfiid]]is. Broom lahustub paremini ioonilises broomisoolas, nimelt moodustub seal [[ioon]] Br<sub>3</sub><sup>-</sup>.

== Saamine ==
Broomirikast [[merevesi|merevett]] (näiteks [[Surnumeri|Surnumerest]]) kasutatakse [[tooraine]]ena dibroomi tööstuslikul tootmisel. Merevett töödeldakse [[dikloor]]iga, mille toimel broom oksüdeerub dibroomiks:

:<math>\mathrm{2\ Br^-\ +\ Cl_2\longrightarrow\ 2\ Cl^-\ +\ Br_2}</math>

Väikeses koguses saab dibroomi laboris valmistada, töödeldes tahket [[naatriumbromiid]]i [[kontsentreeritud väävelhape|kontsentreeritud väävelhappega]] (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>). Esimesel etapil tekib gaas [[vesinikbromiid]] (HBr), kuid osa sellest oksüdeerib väävelhape dibroomiks (Br<sub>2</sub>) ja [[vääveldioksiid]]iks (SO<sub>2</sub>):

:<math>\mathrm{NaBr\ +\ H_2SO_4\longrightarrow\ HBr\ +\ NaHSO_4}</math>

:<math>\mathrm{2\ HBr\ +\ H_2SO_4\longrightarrow\ Br_2\ +\ SO_2\ +\ 2\ H_2O}</math>

Tugevama oksüdeerija lisamine muudab reaktsiooni efektiivsemaks.

Dibroomi mürgisuse tõttu valmistatakse teda sageli ''[[in situ]]'', töödeldes [[N-bromosuktsinimiid|''N''-bromosuktsinimiid]]i (NBS) [[vesinikbromiid]]iga. Tekkivat [[suktsinimiid]]i saab sageli välja [[filtreerimine|filtreerida]].

== Vaata ka ==
* [[Mürkgaaside loend]]

{{Kaheaatomilised lihtained}}

[[Kategooria:Broom]]