Lehekülje Õhurõhk lähteteksti vaatamine

'''Õhurõhk''' on [[hüdrostaatiline rõhk]], mida tekitab [[Maa]] ühe pinnaühiku kohta kuni [[atmosfäär]]i ülemise piirini ulatuva õhusamba [[kaal]].

Kui väheneb õhusamba kõrgus, väheneb ka õhurõhk. Maapinnast kõrgemale tõusmisel õhurõhk langeb ja on seda väiksem, mida kõrgemal ollakse maapinnast. Õhurõhk alaneb eksponentsiaalselt (logaritmiliselt).

Õhurõhku mõõdetakse elavhõbe- või [[aneroidbaromeeter|aneroidbaromeetriga]]. Täpsemad on
elavhõbebaromeetrid. Õhurõhu mõõtühikuteks on 1 mmHg, 1 mb, 1 hPa või 1 toll.
Tollides mõõdetakse õhurõhku [[USA]]-s. Oma väärtuselt on 1 mb ja 1 hPa võrdsed.
Hektopaskali ja mmHg suhe on 4:3, st 4 hPa = 3 mmHg. Seda suhet kasutataksegi
õhurõhu väärtuste ümberarvutamisel.
Standardõhurõhk (merepinna kõrgusel), standardtemperatuuril 15&nbsp;°C = 1013,2 hPa ~ 1 [[bar]].

Õhurõhk on pidevas muutumises, seejuures tehakse vahet regulaarsel ja dünaamilisel muutumisel. Regulaarsed muutused on seotud ööpäevase kõikumisega; 24 tunni jooksul
täheldatakse õhurõhu 2 madalat ja 2 kõrgemat seisu, miinimumid kell 4 ja 16 ning maksimumid kell 7 ja 22 kohaliku aja järgi. Korrapäratud rõhu muutused on seotud kõrg- ja [[madalrõhuala]]de liikumisest (dünaamikast) tekkinud kõikumisega.
[[Kõrgrõhuala]] lähenemisel õhurõhk tõuseb, madalrõhuala lähenemisel langeb ning olles seotud [[ilmastik]]u muutumisega, on need andmed abiks ilma ennustamisel.

Õhurõhu kõikumise põhjuseks on temperatuurimuutustest tingitud õhumasside liikumine.
Õhurõhu korrapäratute kõikumiste ulatus võib olla küllalt suur: harilikult jääb see vahemikku 950–1050 hPa, erandjuhtudel võib olla koguni 935–1060 hPa. Madalaim
õhurõhk 870 hPa – registreeriti 12. oktoobril 1979 Lääne-[[Guam]]il [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]] taifuuni TIP piirkonnas. Senini mõõdetud kõrgeim õhurõhk 1083,3 hPa – registreeriti
[[Siber]]is Agatas 31. detsembril 1968.

Õhurõhu vähenemine sõltuvalt kõrgusest on väikeste kõrgusvahemike korral arvutatav ligikaudse baromeetrilise valemiga 
:<math>P(h)=P_0 \cdot \exp \left[\frac{-g_0 \cdot M \cdot (h-h_0)}{R^* \cdot T}\right]</math>,
kus
:<math>P(h)</math> &nbsp;– rõhk kõrgusel <math>h</math>;
:<math>P_0</math> &nbsp;&nbsp;– rõhk lähtekõrgusel <math>h_0</math>;
:<math>h</math> &nbsp; &nbsp;&nbsp;– kõrgus meetrites; 
:<math>h_0</math> &nbsp;&nbsp;– lähtekoha kõrgus meetrites;
:<math>T</math> &nbsp;&nbsp;&nbsp;– õhu temperatuur ([[kelvin|K]]);
:<math>R^*</math> &nbsp;– [[universaalne gaasikonstant]]: 8.314&nbsp;N·m /(K·mol);
:<math>g_0</math> &nbsp;&nbsp;– [[raskuskiirendus]]: 9.81&nbsp;m/s<sup>2</sup>;
:<math>M</math> &nbsp;&nbsp;&nbsp;– õhu [[mool]]i mass (0.0289644&nbsp;kg/mol).
 
Õhurõhu vähenemist kõrgusega kasutatakse baromeetriliseks kõrgusemõõtmiseks. Iga 5,54&nbsp;km kõrguse kohta väheneb õhurõhk poole võrra.

Õhurõhku on mõõdetud ja mõõdetakse ka praegu mitmesugustes ühikutes:
* elavhõbedasamba kõrgusega mm-tes ([[mm Hg]]);
*[[Millibaar|millibaarides]] (mbar);
* [[hekto-|hekto]]paskalites (hPa);
* elavhõbedasamba kõrgusega tollides (1 [[toll]] = 25,4 [[mm]]).

==Vaata ka==
*[[Atmosfäärirõhk]]
*[[Kõrgrõhuala]]
*[[Madalrõhuala]]

[[Kategooria:Meteoroloogia]]